Sihtasutus Noored Olümpiale keskendub noorte tulevikulootuste toetamisele nii füüsilise kui ka vaimse abiga. Üllas ettevõtmine on aidanud mitmetel Eesti sportlastel teha uusi samme seatud eesmärkide suunas ning avanud uksi uutele võimalustele. Kust selline toetus tuleb ning miks on see eestvedajatele oluline? Avaldame Sulle intervjuu SA Noored Olümpiale asutaja Paavo Paukliniga, et saada paremini aimu Noored Olümpiale sünniloost ning sellele järgnenud perioodi käekäigust.

Kuidas sündis SA Noored Olümpiale idee?

Kiire vastus on, et autoroolis 29. mail. Tegelikult võttis sellel hetkel asi juba konkreetsema kuju. Olin juba ammu tundnud, et Eesti sport on katki ja polnud mõtet loota, et see iseenesest korda saab. Pikemat aega kripeldasid hinges küsimused Eesti spordi oleviku ja tuleviku kohta, mis ei andnud rahu. Miks ei ole meil mitmetel tiitlivõistlustel kedagi, kes kõrgete kohtade eest võitleks? Miks ei ole spordis kunagi piisavalt raha? Miks nurisetakse, et spordis valitseb vanakooli mentaliteet? Miks langeb Eestis nii palju talente spordist välja ja tipus võistlevad vaid üksikud? Miks pole konkurentsi (va vehklemine ja kümnevõistlus)?

Ma uskusin, et oman piisavalt energiat, kogemusi ja ka tutvusi, et saada tegutsemiseks kokku piisav raha ning panna kokku hea meeskond, kes suudaks uue mõtteviisiga Eesti spordile uue hingamise anda.

Selle entusiasmi pealt oli hea tööle hakata. Iga asja alustamisel mängib olulist rolli asutaja energia. Kui suudad ise piisavalt suure leegiga põleda, et sellest ka teistel silmad põlema lähevad, siis hakkavad ka asjad juhtuma. 

Kuidas leidsid kaaslased idee elluviimiseks?

Kogu Noored Olümpiale eestvedajate kamp teeb seda vabatahtlikult tasu küsimata, sest ainult nii saabki. Seda aega ja panust, mida Noored Olümpiale käimatõmbamisse on ligemale 10 inimest pannud, ei ole võimalik rahasse arvutada, sest see oleks üle mõistuse summa. Usun, et ainult raha eest suuri asju ära ei tee. Eks kõigil, kes lõpuks rohkemal määral selle idee elluviimisesse panustasid, oli hinges kõva spordipisik või mõni saavutamata jäänud unistus, mis hinges nii kripeldas, et nad lihtsalt pidid leidma võimaluse aidata noortel sporditalentidel oma unistusi täide viia.  Suurim murdepunkt toimus minu enese jaoks siis, kui ma Gerd Kanterile helistasin ja ta ütles, et väga vahva ja ta on kambas. Siis sain aru, et seda džinni enam pudelisse tagasi ei aja ning idee tuleb lõpuni viia.

Kust tulid esimesed toetajad?

Algusest peale olen Noored Olümpiale sihtasutust juhtinud sarnaselt ettevõttele või start-upile. Esimesed toetajad tulid ikka sõprade ja sugulaste seast. Väga olulist rolli eelarve kokku saamisel mängis asjaolu, et me küsisime toetajatelt suhteliselt väikest summat (1000 eurot aastas), aga me küsisime seda paljudelt. Head sõbrad aitasid ka ise enda tuttavate seast toetajaid leida ning lõpuks saimegi kokku sellise eelarve, millega oli võimalik juba viis 10 000 eurost stipendiumi välja anda.

Kuidas valisite esimesed sportlased? 

Stipendiaatide valimine on alati väga raske, sest anname oma toetused suhteliselt varajases karjääri faasis. Lihtne on täna patsutada Magnus Kirdile õlale ja öelda, et “ma usun sinusse”, aga kui paljud ütlesid seda talle 10 aastat tagasi? Valik oli raske, kuid vaadates kandideerijate tänaseks saavutatud tulemusi, siis tegime väga hea valiku.

Kristjan Ilves ja Marten Liiv põrutasid 2018. aastal olümpiale Lõuna-Koreasse ning tegid seal ikka väga korralikud tulemused. Mattias Kuusik, Joosep Karlson ja Anna Maria Orel on selgelt maailma tipu ukselävel. 

Valiku protsess on meil olnud algusest peale üsna sarnane ja see on ennast õigustanud. Hindame sportlase isiklikku võimekust maailma tippu jõudmisel, tema tugisüsteemi (treenerid, toetajad jne) ja meie stipendiumi mõju. Väga oluline on ka see, et sportlane oskaks ennast analüüsida, teha kaalutletud otsuseid, näha oma karjääri terviklikuna ning et sportlasel oleks tahe, millega võib kive purustada. See, kuidas meie stipendiaadid oma karjäärile pühenduvad, on aukartust äratav.

Kõige eredaim mälestus, mis SA Noored Olümpiale Sulle pakkunud on? 

Noored Olümpiale on olnud minu jaoks nagu märulifilm. Kogu aeg juhtub midagi – nii organisatsioonis kui ka sportlastel. Eks eredaimad hetked on ikka meie sportlaste õnnestumised ja võistlustele kaasaelamine. Olgu selleks Katrina Lehise teekond EMi võiduni, Mattiase U23 EM võit või ka mõni väiksem kohalik võistlus. Samas ka puhtalt see, kui meie stipendiaatidega lähemalt vesteldes näed nende tahet ja pühendumist oma spordile – selle energiaga saaks mõne väiksema linna ära kütta!

Üllatuslikult on aga kõige eredam hetk pärit 2018 aasta märtsist, Adaverest. Oli külm, kuid mõnus talveilm ja Väino Treimann korraldas Adavere Uisurajal EV100 auks uisutamise üritust. Adavere uisurajalt, mis on Väino enda tehtud, on alguse saanud nii Saskia Alusalu kui ka Marten Liivi teekond kiiruisutamise maailma tippu. 

Tol hommikul otsustasin, et läheme ka lastega uisutama. Kes ei tea, siis Adavere on see koht Tallinna ja Tartu vahel, kus on Statoil või nüüdseks Circle K. Kohe seal samas kõrval on ka Adavere uisurada, kus miinuskraadidega on kõik oodatud, et soovijad saaksid uisutada ja ka kiiruiske proovida. 

Tartu maanteelt vasakule, uisuraja poole keerates tundus Adavere Eesti väikekohale omaselt tühi. Hakkasin siis mõtlema, et millise perspektiiviga vaatab armas Adavere laps oma tulevikku. Näiteks olukorras, kus pooled piirkonna mehed töötavad Soomes, teised veedavad aega bussipeatuses õlut timmides. Kust saavad need lapsed inspiratsiooni suurelt mõtlemiseks ja kaugele jõudmiseks? 

Uisuraja äärde jõudes nägin vaatepilti, mida ei unusta ma kunagi. Uisurada oli täis lapsi, kelle silmad põlesid. See “I can do it” pilk, mis neil pisikestel põnnidel silmis oli, kumab siiani silme ees. Mõte, et seal samas lähedal kasvas üles Saskia Alusalu, kes sai just olümpial 4. koha ning natuke maad edasi sirgus Marten Liiv, kes põrutas oma esimesel olümpial 18. kohale, andis lastele usku, et ka nemad võivad suurelt unistada. Marteni ja Saskia eeskuju pani need lapsed liikuma, uskuma ja unistama. Nende iidolid olid seal võistlusel kohal ning nende silme all pingutati eriti hoogsalt. Sel hetkel ma tajusin, kui suur mõju võib olla eeskujul ja kui paljusid lapsi ja noori võime meie Noored Olümpiale algatusega aidata, kui aitame nende eeskujudel kasvada! 

Miks Sa seda teed?

Igatahes, Noored Olümpiale eestvedamine on kõige parem hobi, mida ma endale ette kujutan – ma saan aidata tulevasi olümpiavõitjaid nende teekonnal. Samal ajal muutub läbi selle ehk positiivselt nii mõnegi lapse elu ja võib-olla saame ka rahvana koos mõnele meie stipendiaadile tulevikus olümpiavõidu puhul kaasa elada. Tuletan seda endale ikka ja jälle meelde, kui on keerulisemad ajad või peab peale tööpäeva kella kolmeni öösel Noored Olümpiale asjadega tegelema. 

Ka Sina saad toetada SA Noored Olümpiale programmi – tutvu lähemalt erinevate võimalustega SIIT või soeta mõni #LeiaEndasVõitja üritussarja pilet, millega toetad samuti  noorsportlasi ning annab võimaluse võistelda virtuaalselt teistega kas jooksuradadel või ratta seljas. #LeiaEndasVõitja etappide pileteid saab soetada SportID keskkonnas. 

Tekst ja fotod: SA Noored Olümpiale/Paavo Pauklin