Johanna Talihärm õpetas ettevõtete spordientusiaste laskesuusatama

0
Johanna Talihärm (Foto: Delfi Sport)

Eesti ettevõtete spordiseminari heaks tavaks on, et spordientusiastide ette astuvad ka nö. „päris sportlased“, kes räägivad oma treeningutest, nende ajaloost ja sellest, kuidas jõudsid oma seniste saavutuste ja tulemusteni. Sel korral Rakvere Aqva Spas toimunud seminari avapaugu (sõna otseses mõttes) andis Eesti viimase paari aasta parim laskesuusataja Johanna Talihärm.

Avapauguna joonistas laskesuusaäss tahvlile kaks ringi, mida tuli oma kohalt paberinutsakuga tabada. Kes tabas sisemist ringi, pääses trahviringita, kes välimist, sai kirja ühe trahviringi, kes üldse mööda viskas, sel tuli teha kaks trahviringi ümber auditooriumi.

Edasi vestlesime laskesuusatamisest üldiselt ning Johanna ka enda loost veidi tõsisemalt ja sisukamalt. Enamik kohalolijatest olid spordihuvilised ja laskesuusatamist telekast korduvalt näinud, kuid sellest hoolimata said kõik ka mitmeid uusi fakte teada, mida sellest ülipõnevast spordialast tegelikult varem veel ei teadnud.

Kuid millised olid levinuimad müüdid ja valearvamused, mis ümber lükati? Esiteks, püss, millega paugutatakse ei ole mingi süütu õhkrelv, vaid täitsa ehtne püss, küll väikese-kaliibriline. „Kuigi see on nii ohutuks tehtud kui võimalik, ei ole see siiski mingi mänguasi,“ kinnitas Talihärm. Selle relva omamiseks on vaja luba ning sellega reisimine on igavene tülikas tegevus. „Kuigi mul on alati kõik paberid korras olnud, olen siiski pidanud sellega lennujaama check-in’i laua taga veetma kõige hullemal juhul koguni 2 tundi,“ kirjeldas Talihärm relvaga reisimise tülikust. „Tallinna Lennujaamas on ses mõttes kõige lihtsam, ikka kodujaam. Meie teame sealseid ametnikke ja nemad teavad meid,“ lohutas Talihärm seminaril osalenud Tallinna Lennujaama esindajat.

Johanna Talihärm juhendab ettevõtete spordiseminaril osalejaid, kuidas laskesuusatamise püssiga sihtida

4000€ maksev töövahend oli ka auditooriumile imetlemiseks kaasa võetud ning soovijad said seda ka ise katsuda. Paraku pauku auditooriumis teha siiski ei lubatud.

Levinud väärarusaamadest on ka järgmine huvitav detail. „Inimesed, kes telekat vaatavad kipuvad arvama, et meil on sama ülevaade nagu neil. Tegelikult pole mul rajalt tulles ja ajakirjanikega suhtlema minnes üldiselt mingit erilist aimu, kuidas on läinud konkurentidel või tiimikaaslastel. Ma ei tea isegi enda möödalaskude kohta, kui kindlalt või napilt kuulid mööda läksid. 50 meetri pealt näed ainult seda, kas said pihta või ei. Meil ei ole seda infot, mis televaatajal, kes üsna hästi näeb, kuhu kuul lendas, mina saan seda ainult aimata, kui lask mööda läks, et mis suunda,“ kirjeldas Talihärm. Kuidas pealelaskmine enne võistlust ja vastavalt tuulesuunale püssi korrigeerimine käib ning seda, et tuul võib kuuli lennutrajektoori mõjutada halvemal juhul isegi kuni 4 cm ning kuna lamades märgi suurus on vaid 4,5 cm, siis sihikut korrigeerimata on võimalik kõik märgid mööda lasta. Ilma, et ise muud viga tiirus üldse teekski.

Üks väärarusaam on, et võistlejate vahel käib suur rivaalitsemine. „Tegelikult on mu tiimikaaslased ühed mu parimad sõbrad. Samuti on laskesuusatajate pere selline suur ja ühtne ja sõbralik kooslus. Kui iga nädal tuleb üksteisega koos võistelda ja sama bussiga võistluspaika ja sealt hotelli tagasi sõita, siis ei ole mõtet viha pidada, kinnitas särava naeratusega laskesuusaneiu kindlalt.

Kindlasti tuleb paljudele laskesuusasõpradele üllatusena, et võistlejad ei tea, mis määre neile enne võistlust suusa alla läks. Seetõttu ei oska nad kunagi selle kohta käivatele küsimustele vastata. Võistleja valib võistluspäeva hommikul küll välja suusapaari, millega ta rajale läheb, kuid hooldemeeskond teeb määrdevaliku iseseisvalt. Enamasti on päevakava selline, et varahommikul testitakse suusad, siis läheb võistleja lasketiiru püssi timmima ehk peale laskma ning samal ajal tegeleb hooldetiim suuskade ettevalmistamisega.

Johanna Talihärm annab oma püssi proovida ettevõtete spordiseminaril Borealist esindanud endisele murdmaasuusakoondislasele Timo Simonlatserile. Silmavaade ütleks justkui “Äkki jõuad veel koondisse?”

Leidub ka mitmeid naljakamaid eelarvamusi laskesuusatamise kohta, mille inglise keelseks nimeks on biathlon. Üheks selliseks on näiteks see, et spordiala aetakse segamini põhjaalade suusakahevõistlusega. Mitmel korral on Talihärmalt küsitud, et kuidas ta ometigi julgeb suusahüppetornist alla sõita, millele on tulnud ausalt vastata, et ega ei julgegi. Need on küll pigem rohkem spordiga mitte nii väga sina peal olevate inimeste küsimused.

Kumb siis on hullem, kas ise rajal olla või kaasa elada? Tihtilugu on just lähedased inimesed Johanna Talihärmalt küsinud, et kuidas ta üldse pingele vastu peab, sest neil on juba vaadates närv nii püsti ja pulss laes. „Ega siin midagi keerulist ei olegi,“ on spordiäss enesekindel. „Võistluse ajal ei ole mul kunagi sellist närvi sees. Tegutsen nii nagu olen harjutanud ja olen oma sooritusele keskendunud. See närvi minemise tunne on mulle ka tuttav just kaasaelajana. Näiteks, kui vaatan meeste sõitu ja elan oma koondisekaaslastele kaasa, siis on mul hoopis suurem närv sees, kui oma võistluse ajal. Eks põhjus on selles, et sellisel juhul ei sõltu mitte midagi minust endast ja see panebki närveerima,“ lahkab Talihärm võistleja vs kaasaelaja rolle.

Lõpetuseks tuleb tõdeda, et paljudki arvavad, et laskesuusataja on umbes samasugune amet nagu kooliõpetaja – suvel saab puhata. Paraku nii ei ole. „Laskesuusatajaid tehakse suvel,“ teatas Johanna Talihärm elutargalt ning aktiivsed trennid on ammu käimas ja mitmed laagrid juba paistmas.

Johanna Talihärm esinemas ettevõtete spordiseminaril AQVA Spas

Trenni sai teha ka seekordsel spordiseminaril. 3000 m takistusjooksu Eesti rekordiomanik Kaur Kivistik viis läbi jooksutreeningu ABC, kus kõik said proovida jooksuharjutusi ning läbi teha ka lihtsa intervalljooksutrenni. Teistega koos tuli trenni proovima ka meie laskesuusalootus, kelle nägu trenni lõpuks küll erilist väsimust ei reetnud, aga eks treenituse tase oli kindlasti tunduvalt ka keskmise seminaril osaleja omast üle.

Igal juhul soovime Johanna Talihärmale seminari korraldustiimi poolt palju edu ja kirkaid sportlikke tulemusi järgmistel hooaegadel – kindlasti ei unusta me ka omalt poolt kaasa elada.

KIRJUTA VASTUS

Palun sisesta oma kommentaar
Palus sisesta oma nimi