Uuringute kohaselt on ca 75% inimestest pidevas vedelikupuuduses. Tihti ei pöörata sellele tähelepanu enne, kui mõni sümptomitest sellest märku annab. Nendeks võivad olla peavalu, kõhukinnisus, kuiv nahk, väsimus, uimasus, keskendumishäired, tujulangus või uriini tume värv.

Vesi moodustab umbes kaks kolmandikku meie kehamassist. Vee hulk meie kehas sõltub vanusest, imikutel moodustab vesi 75%, noorukitel 65%, täiskasvanutel 60% ning eakatel inimestel 55% kehamassist. Vesi vastutab muuhulgas kehatemperatuuri reguleerimise eest, aitab transportida organismis toitaineid ja hapnikku, väljutab mürk- ja jääkaineid ning hoiab naha niisutatuna.

Kui palju vett tuleb juua?

Täiskasvanutel on veevajadus 28–35 ml kehakaalu kilogrammi kohta (sisaldab ka toiduga saadavat vett), aga veevajadus sõltub väga palju individuaalsetest mõjutajatest nagu näiteks kliima, vanus, tervislik seisund, füüsiline aktiivsus, higistamise sagedus (mõjutavad kuum ilm, raske kehaline töö) jms.

Vedelikupuudusest annab enamasti märku janu. Janu tekib, kui organism ei saa piisavalt vett, vedelikukadu on suur, või kui toiduga on organism saanud liiga palju mineraalsooli. Janu- ja näljatunnet võib olla aga raske eristada ja tihtipeale otsitakse esimesena leevendus toidust, kui tegelikult organism vajab hoopis vett. Seetõttu soovitavad toitumisspetsialistid enne toidu järgi haaramist juua klaasi vett ning juba mõne minutiga saab selgeks, kas tegemist oli janu- või näljatundega.

Tervisliku, normaalse menüüga toidulauast saadakse päeval 1−1,2 l vett. Seega näiteks viis korda päevas sööv inimene peaks jooma keskmiselt 2−3 klaasi vett lisaks. Kahjuks suur enamus ei toitu tasakaalustatult ning vett tuleb rohkem lisaks juua (8 klaasi soovituslikult).

Vesi ja trenn

Kuni üks tund kestval treeningul on vesi reeglina parim trennijook, kuna nii lühikese treeningu puhul ei ole vaja tarbida lisaenergiat sooritusvõime tagamiseks, vaid piisab organismis olemasolevatest varudest. Ehk välista kõik poes müüdavad maitsestatud veed ja spordijoogid. Vee valikul võiks eelistada naturaalset gaseerimata mineraalvett, mille omastatavus on parim ja mis varustab keha vajalike mineraalidega, mida higi ja uriiniga kaotame.

Üldine soovitus on tarbida treeningul 400-800ml vedelikku tunnis. See on mõistlik jagada väikesteks kogusteks ja juua iga 15-20 minuti tagant. Organismi vedeliku tasakaalu taastamiseks pärast treeningut peab joodav vedelikukogus olema kaotatud vedelikuhulgaga võrreldes umbes 150%. Vedelikukaotust on võimalik kindlaks teha kehamassi muutuse alusel, kaaludes ennast enne ja pärast treeningut.

Kuidas harjutada end vett jooma?

  • Kui juurutad endale harjumuse hommikut klaasi veega alustada, teed oma kehale teene, pannes aluse tervislikule päevale.
  • Tuleta endale vee joomist meelde. Kasuta meeldetuletusi või erinevaid nutirakendusi.
  • Võta vesi kannuga töölauale – nii on see sul kogu aeg silme all ja unustamine ei ole enam probleem.
  • Kui kodust väljud, siis haara ka veepudel kaasa.
  • Kui ei taha tavalist vett juua, siis lisa näiteks sidrunit, laimi, marju, piparmünti, kurki vms.

Allikas: https://www.hopatv.ee/blogi

Autor: Katrin Saare

Postituse autorist: Katrin Saare on Hopa TV, koduste videotreeningute keskkonna, asutaja ning treener. Sport ja tervislik elustiil on Katrini kirg. Ta usub, et tehes iga päev natuke paremaid valikuid oma liikumise ja toitumisharjumuste juures viib sihile. Trennis on ta Sinu jaoks olemas, motiveerib, juhendab ja aitab Sul avastada kui sitke tegelikult oled. 

Soeta Hopa TV programm endale SportID-st!